Tekijä Tolonen Jyrki, Korhonen Kirsi-Marja, Tilja Hannu, Keränen Matti, Siipola Matti, Heikkonen Annakaisa, Mikkonen Irja, Stolt Elina, Heikkuri Pertti, Tynys Saara, Tynys Tapio, Katajamaa Jarmo, Perttunen Pasi, Salmi Juha, Määttä Jyrki, Tuovinen Tarja
Julkaisija Metsähallitus, Vantaa, 2014
Sivut 233 s.
Kieli
sámegiella
Vaihtoehtoinen kieli
Julkaisusarja
Metsähallituksen metsätalouden julkaisuja 71
ISSN-L 1239-1670
ISBN 978-952-295-140-3 (pdf)
Tiivistelmä

Meahciráđđehusa stivrenjoavku mearridii álggahit luondduriggodatplánema giđđat 2011. Plána dahkkojuvvui guovlluguovdasaš prošeaktan, man ollašuhttima vuođđun lea j. 2004 ođasmahttojuvvon Meahciráđđehusa luondduriggodatplána málle. Prošeaktajovkui válljejedje ovddasteaddjiid Davvi-Sámis Meahciráđđehusa sierra boađussurggiin. Prošeavtta stivrii stivrenjoavku, mas ledje sierra boađussurggiid guovlluhoavddat.

Meahciráđđehus lea stáhta fitnodatlágádus, mii doaibmá eana- ja meahccedoalloministeriija hálddahussuorggis. Lassin birasgáhttema áššiin Meahciráđđehus lea birasministeriija stivrema vuollásaš. Láhka Meahciráđđehusas mearrida Meahciráđđehusa doaibman, dan hálddašeami vuollásaš, luondduresurssaid ja eará opmodaga gierdavaš ja boađuslaš dikšuma, geavaheami ja plánema. Maiddái biologalaš diversitehta suodjaleami galgá váldit vuhtii ovttas eará mihttomeriiguin. Meahciráđđehusa doaimmat leat juhkkojuvvon almmolaš hálddahusdoaimmaide ja fitnodatdoibmii. Almmolaš hálddahusdoaimmat leat meroštallojuvvon lágas ja dat dikšojuvvojit fitnodatdoaimmas sierra. Luonddubálvalusat fuolaha almmolaš hálddahusdoaimmain ja dat ruhtaduvvojit meahcástan- ja guolástanlohpeboađuid vuhtii válddekeahttá stáhta bušeahtas.

Plánenguovlu čuovvu Meahciráđđehusa vuovdedoalu Davvi-Sámi guovllu rájáid. Guovlu sisttisdoallá Anára, Ohcejoga ja Eanodaga gielddaid, sihke Soađegili guovllus Gáidanjávrri guovllu eatnamiid ja čáziid, maid Meahciráđđehus hálddaša. Meahciráđđehus hálddaša Davvi-Sámis buohkanassii 2,8 miljon hektára viidodagas stáhta- ja čáhceguovlluid dahjege sullii 91 % oppa guovllu viidodagas.

Čanusbargojoavkku várás vuođđuduvvui okta viiddis ovttasbargojoavku, mas ledje 22 beali ovddastuvvon. Ovttasbargojoavku čoahkkanii vihttii. Ovttasbargojoavkku doaibman plánenproseassas lei árvvoštallat Meahciráđđehusa doaimma ja buvttadit dieđu mearrádusaid doarjjan ja dahkat evttohusa doaimma linnjágeassimiin Meahciráđđehusa stivrenjoavkku mearrádusa várás. Prošeavtta ulbmiliid ja bohtosiid leat gieđahallan Meahciráđđehusa Lappi ráđđádallangottis ja guovlluguovdasaš ovttasbargojoavkkuin Anáris, Ohcejogas ja Eanodagas. Cealkámušjorrosa maŋŋá ledje Sámediggelága 9§:s oaivvilduvvon ráđđádallamat. Buohkaide rabas dilálašvuođat ordnejuvvojedje Ohcejogas, Avvilis ja Heahtás njukčamánus 2012. Lassin sáhtii guođđit máhcahaga interneahtas ja njuolgga prošeaktaoaivámužžii.

Plánabarggu álggus árvvoštalle ovddit plánabaji 2006-2010 mihttomeriid ollašuvvama ja doaibmabirrasa nuppástusaid. Čuovvovaččat gárvvistuvvui govvádus luondduresurssaid ja daid geavaheami dálá dilis. Plána várás dahke báikediehtovuogádagas luondduresursadieđuid, mat čuvvot áiggi.

Mihttomearreanalysas čielggadedje čanusjoavkkuid ja álbmotlahtuid vuordámušaid ja mihttomeriid ođđa plánabadjái. Mihttomeriid meroštallamii oassálaste ovttasbargojoavku, prošeaktajoavku, stivrenjoavku ja Meahciráđđehusa bargoveahka.

Mihttomearreanalysas boahttevaš ovddideapmi lea árvvoštallojuvvon molssaeavttuid vehkiin. Davvi-Sámi luondduresurssaid geavaheami várás dahke Meahciráđđehusas vihtta sierra árvalusa doaibmamállen. Doaibmamálliiguin leat eará vugiiguin ieš guđege geahččanvuogi guovddáš mihttomeriid. Ovttasbargojoavku gieđahalai molssaeavttuid ja dagai daidda muhtun nuppástusaid.

Doaimma linnjágeassimat boahttevaš 10-jagiáigodahkii leat dahkkon ovttasbargojoavkku ja Meahciráđđehusa ovttas dohkkehan doaibmamolssaeavttu “Áigáiheivvolažžan dahkkojuvvon dálámálle” vuođul. Vuovdedoalu dáfus doaimma linnjágeassimat dahkkojuvvojedje dárkomiid vuođul, maid ovttasbargojoavku ovdanbuvttii. Dát spiehkkasit “Áigáiheivvolažžan dahkkojuvvon dálámálle” -doaibmamolssaeavttus ee. čuollanmihttomeari ja turismma geasuhusguovlluid doahpagiid bokte. Doaimma linnjágeassimiid vuođul dahkkojuvvui doaibmaprográmma boahttevaš 10-jagiáigodahkii. Das leat govvidan eará geavahanhámiid oktiiheiveheami vuođđojurdagiid ja meroštallan eanageavaheami plánema, luonddugáhttema, fuođđoáššiid, luonddu áhpásmuhttima, lávvabarggu, giddodatgávppi, vuovdedoalu sihke eanaávnnasdoaimmaid deaddočuoggáid ja guovddáš mihttomeriid. Lassin meroštalle vuovdedoalu doaimma viidodaga boahttevaš logijagiáigodahkii.

Doaibmaprográmma vuođul válmmaštalle eanageavahanmearrádusaid ovdanbuktima Meahciráđđehusa stivrenjovkui. Eanageavahanmearrádusat gusket dábálaš- ja sajádatlávaid huksemii oaivvilduvvon guovlluid, mat leat válmmaštallama vuolde, ja Meahcidutkanlágádusas sirdašuvvan guovlluid. Lassin vuovdedoalu hálddašan guovlluin nannejedje bálggossoahpamušain dahkkojuvvon mearrádusaid deháleamos guohtuneatnamiid ráddjemis mearreáigái vuovdedoalu olggobeallái ja muhtun guovlluid sirdimis bissovažžat vuovdedoallodoaimma olggobeallái.

Luondduriggodatplána ollašuvvama ja luondduresurssaid bistevaš geavaheapmi čuvvojuvvo 34 mihttára vehkiin. Mihttárdieđut čoggojuvvojit eanaš oassái jahkásaččat, muhto čuovvun dáhpáhuvvá viđa jagi áigodagain.

Lisätietoja

Ylä-Lapin luonnonvarasuunnitelma. Kausi 2012-2021 pohjoissaameksi.